VIRKA MÕISA AJALUGU

Esimesed teated mõisast on pärit 1494. aastast. Need ütlevad, et mõisa esimene omanik oli rüütlite järeltulija Jürgen von Fircks, kes 1494. aastal sai Liivi ordu Kuldīga komtuurkonnalt läänimaa ja ehitas sinna esimese maja. Mõisa nimi tuleneb selle esimese omaniku perekonnanimest Fircks, mis on läti keeles muudetud nimeks Virks. Hiljem müüs Fircksi suguvõsa maa hertsog Peter Byronile, kes müüs selle edasi von der Brinkenile. See omakorda müüs mõisa Ugalist pärit Werner von Baerile, kuni üks kuulsatest von Sackenitest mõisa ära ostis.
Algselt ehitati Virka mõis Šveitsi stiilis suvemõisaks, kuid hiljem sobitati see Kuldīga linna arhitektuuriga. Varem kuulus Virka mõisale (rahvasuus kutsutud ka Althof ehk Vecmuiža ehk Vanamõis) 372 ha maad, kuid tänaseks on sellest jäänud vaid 19. sajandil loodud park mõisahoone ees. Mõnda aega oli seal kaunis betoonist purskkaev, mille lõi 1952. aastal Kuldīga tarbekunstiüliõpilane Ramona Zomerfelde. Kahjuks demonteeriti purskkaev 1970. aastatel ja selle osi kasutatakse nüüd lillepottidena.
Aastate jooksul on mõisas tehtud mitmeid ümberehitusi. 18. sajandi lõpul rajati siia esimene luterlik kreiskool. Teise maailmasõja ajal oli siin Vene sõjaväelaste haigla. Sõja lõppedes rajati siia masina- ja traktorijaam ning 1960. aastatel Lauktehnika (Põllumajandustehnika) tööliste ühiselamu. 1991. aastal tehti korda härrastemaja ning veidi hiljem loodi veini- ja minigolfiklubi, turismiinfokeskus, kohvik ja noortehotell ning isegi alternatiivmeditsiiniasutus. Mõnda aega oli mõis ka kohalike elanike kortermaja.
2014. aastal sai mõis kohaliku tähtsusega arhitektuurimälestise staatuse, 2018. aastal alustati Virka mõisa suuremahulist renoveerimist, palju tööd ja raha investeeriti nii restaureerimisse ja hoone renoveerimisse kui ka püüdlustesse ühendada ajaloohingus tänapäevaste nõuetega. Tulevikus on plaanis rajada mõisa ka SPA, kus külalised saavad täiel määral lõõgastuda ja kõrvale astuda igapäevasest saginast.
Kuigi mõisaga seotud legendid on vähese info tõttu saladuseks jäänud, on mõis siiski reisijatele pelgupaigaks ja kosutuseks, nagu oli kindlasti ka vanasti.